Erivajadustega üliõpilaste nõustamine

Tartu Ülikoolis reguleerib kohanduste tegemist õppekorralduseeskiri. Selle järgi pöördub üliõpilane kohanduste küsimiseks erivajadustega üliõpilaste nõustaja poole ja esitab erivajadust tõendava dokumendi. Õppejõud teeb üliõpilasele õppeaines mõistlikke kohandusi, kui

• erivajadustega üliõpilaste nõustaja on koostanud üliõpilasele soovitatud kohanduste loetelu ja see on õppejõule teada mõistliku aja jooksul alates semestri algusest; 
• kohanduse tegemata jätmisel oleks üliõpilasel erivajaduse tõttu õppeaine õpiväljundite saavutamine raskendatud. 

Kuidas kohanduste tegemine käib?

1. Üliõpilane broneerib nõustamiskeskuse broneerimissüsteemis aja erivajadustega üliõpilaste nõustaja juurde. 
2. Nõustaja arutab koos üliõpilasega, millised on tema raskused ja mida üliõpilane saaks ise enda toetamiseks teha. Üliõpilane esitab oma erivajaduse tõendamiseks dokumendi (arstitõendi, puudetõendi, töövõime hindamise otsuse vm). 
3. Nõustaja koostab soovituslike kohanduste kirja kavandi ja saadab selle üliõpilasele tutvumiseks. 
4. Kui üliõpilane on soovituslike kohanduste kirja sisuga nõustunud, saadab nõustaja selle õppeainete vastutavatele õppejõududele, programmijuhile ja õppekorralduse spetsialistile. 
5. Vastutav õppejõud teavitab õppeainet õpetavaid õppejõude, kellel on vaja erivajaduse ja kohanduste infot teada. 
6. Õppejõud kaalub ja otsustab, milliseid kohandusi on võimalik tema õppeaines teha. 
7. Üliõpilane võtab vastutava õppejõuga ühendust, et üksikasjades kokku leppida. 
8. Õppejõud teavitab üliõpilast, milliseid kohandusi on võimalik õppetöös teha. 
9. Õppetöös tehakse kohandused. 

Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu teistelegi kandidaatidele. Erivajadusest lähtuvalt on kandidaadil võimalik taotleda sisseastumiseksami kohandamist. Sisseastumiseksami kohandamiseks tuleb erivajadusega kandidaadil vähemalt 10 tööpäeva enne sisseastumiseksami toimumist ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga e-posti aadressil liisa.veerla@ut.ee või  katlin.jaeger@ut.ee. Kirjas tuleb täpsustada, millisele õppekavale soovid kandideerida ning milliseid kohandusi eksami sooritamiseks taotled. Seejärel võtab nõustaja ühendust, et täpsustada edasised sammud (avalduse esitamine, erivajaduse tõendamine, vajadusel nõustamiseks aja broneerimine).

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit on võimalik taotleda immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Stipendiumi saamiseks tuleb esitada taotlus üks kord õppeaastas ning toetus määratakse korraga kümneks kuuks (kui taotlus esitatakse septembris) või kevadsemestriks (kui taotlus esitatakse veebruaris). Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi on võimalik taotleda ja saada ka akadeemilise puhkuse ajal ja osakoormusega õppides ning lisa-aastal õppivatel, täiskoormusega üliõpilastel. Sellisel juhul stipendiumi suurus diferentseeritakse. Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltuvalt puude raskusastmest ja liigist on 60-510 eurot kuus. Taotlusvoorud on kaks korda õppeaastas: sügissemestril ja kevadsemestril. 

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi 2024. aasta sügissemestri taotlusvoor toimub 20. augustist kuni 20. septembrini. 
 
Stipendiumi rakendusala tuleneb haridus- ja teadusministri määrusest nr 37  „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“, mis on kättesaadav riigiteatajast.

Taotlusi saab esitada läbi Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) https://toetused.kul.ee/. Taotlusi paberkandjal vastu ei võeta.

Informatsioon on kättesaadav ka Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.

Kui Sul tekib seoses stipendiumi taotlemisega täiendavaid küsimusi, võid pöörduda Haridus- ja Noorteameti stipendiumite vanemspetsialisti poole:

Anu Lepik
Stipendiumite ja toetuste tiim 
Noorte ja rahvusvahelistumise osakond 
+372 5878 7657
anu.lepik@harno.ee 
 

Akadeemilist puhkust on kaht liiki – omal soovil ja tervislikel põhjustel. Akadeemilise puhkuse kohta saad täpsemini lugeda siit.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud õppetööl osaleda.

Akadeemilist puhkust omal soovil saab taotleda üks kord ühes õppeastmes avalduse alusel (loe avalduse esitamisest allpool). Soovitud akadeemilise puhkuse periood tuleb märkida avaldusse. Perioodi pikkuse saab üliõpilane ise valida. Omal soovil akadeemilisel puhkusel saab olla maksimaalselt kuni üks aasta. Kui akadeemiline puhkus on võetud lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib akadeemilist puhkust pikendada. Selleks tuleb enne puhkuseperioodi lõppu esitada vabas vormis avaldus puhkuse pikendamiseks kuni ühe aastani.

Omal soovil on võimalik akadeemilisele puhkusele siirduda igal ajal nominaalse õppeaja sees, kuid see pole võimalik õppeaja pikendusel olles. Lisaks ei saa omal soovil akadeemilist puhkust võtta kõrghariduse esimesel astmel esimesel aastal enne teise semestri algust.

 Viibides akadeemilisel puhkusel omal soovil, üliõpilasel üliõpilasstaatusega kaasnevat ravikindlustust ei ole.

Kui akadeemiline puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel, siis ravikindlustus ei katke. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel saab taotleda igal ajal arstitõendi alusel. Akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel võib olla mitu korda, kuid kokku kuni 2 aastat.

Üliõpilase põhjendatud taotluse alusel võib õppeprodekaan osaliselt või täielikult vabastada akadeemilisele puhkusele järgneval semestril õppetasu maksmisest eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase, kes on vähemalt 40 päeva semestrist olnud tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel, mille tõttu oli takistatud õppekava täitmine. Taotlus tuleb esitada oma õppekava õppekorralduse spetsialistile.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus ja vajadusel vastavad lisad digiallkirjastatult või käsitsi allkirjastatult, kui avaldus on välja prinditud. Avaldus tuleb esitada hiljemalt akadeemilise puhkuse algusele eelneval päeval. Akadeemilist puhkust ei vormistata tagasiulatuvalt. Avaldus tuleb esitada 

- humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas dekanaati: hv.dekanaat@ut.ee
- sotsiaalteaduste valdkonnas õppekavaga tegelevale õppekorralduse spetsialistile
- meditsiiniteaduste valdkonnas dekanaati: med@ut.ee 
- loodus- ja täppisteaduste valdkonnas dekanaati: ltt@ut.ee

Täiskoormusega õppivatel üliõpilastel (välja arvatud doktorantidel), kelle majanduslik olukord on halvenenud seoses töövõime vähenemisega, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust, mille suurus on 135 eurot kuus. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega sügissemestril alates 11. septembrist kuni 30. septembrini ja kevadsemestril alates 11. veebruarist kuni 28. veebruarini. Rohkem infot (sh muud vajaduspõhise eritoetuse taotlemise alused) leiad SIIT.

Keskmise, raske või sügava puudega või vähenenud töövõimega üliõpilane või kuni 15-aastase (k.a) puudega lapse üliõpilasest vanem või eestkostja vabastatakse üliõpilase taotluse alusel õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppes, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eestikeelsel õppekaval. 

Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini.

Õppetasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitatakse koos  taotlusega kehtiv soodustust tõendav dokument:

• erivajadusega õppija esitab koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist või alates 2021/22 õppeaasta sügissemestrist koopia vähenenud töövõimet tõendavast dokumendist

• puudega lapse vanem esitab koopia lapse sünnitunnistusest ja kehtivast puuet tõendavast dokumendist.

Taotlus ja lisadokument esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti. Õppetasu maksmisest vabastamist ei saa taotleda teist korda samale kõrgharidusastmele uuesti õppima asujad enne, kui on möödunud õppekava, millel üliõpilane varem õppis kolmekordne (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe korral kahekordne) nominaalkestus ja kui ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses (v.a õpetajakoolituse erialal õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana) ning üliõpilased, kes on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

Õppetasu maksmisest vabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi. Ligipääs Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi isikuandmetele on piiratud. Andmetele on ligipääs ainult töötajatel, kes vajavad vastavat infot oma tööülesannete täitmiseks. 

Rohkem infot (sh muud õppetasust maksmise vabastuse alused) leiad SIIT.

Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Rohkem infot leiad SIIT (Sellel lehel on leitav “Lisatoetus erivajadustega üliõpilastele”)

Tartu Ülikooli õppehooned on programmi Primus toel ratastooliga liikuja seisukohalt kaardistatud. Ligipääsetavuse info on hetkel uuendamisel. Praegu on võimalik infoga tutvuda siin. 

Kõik liikumispuudega Tartu Ülikooli peahoone ja raamatukogu külastajad saavad hoones liikumiseks laenutada rulaatorit või ratastooli. Abivahendid annetas ülikoolile Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa selts ning neid saavad peahoone garderoobist ja raamatukogu kojulaenutusletist laenutada mitte ainult üliõpilased, vaid ka kõik teised külastajad.

Tugiteenuste osutamise eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilaste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset lõimumist ja võrdseid võimalusi ning soodustada tõhusat kaasatust õppetöösse. 

Tartu Ülikooli raamatukogus on võimalik kasutada raamatute kojutellimise teenust. Saadaval on nägemispuudega lugejate loodud audio-õpikud ja e-õpikud (rohkem infot SIIT). Samuti on nägemispuudega lugejatele abiks lugemisteler MLX Reader - MLX Split, mis võimaldab suurendada teksti kuni 46 korda.

Vaegkuuljatele ja üliõpilastele, kellel on koordinatsioonihäirete tõttu raskusi kirjutamise või trükkimisega, on võimalik kasutamiseks anda kõnetuvastusseade, mille abil saab õppejõu reaalajalise kõne muuta http://bark.phon.ioc.ee/dikteeri/index.html veebilehel tekstiks.

Vaegkuuljatest üliõpilastel, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime, on võimalik saada tasuta kirjutustõlketeenust, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Rohkem infot leiab SIIT.

Tartu Ülikooli Üliõpilasküla Raatuse 22 ühiselamus asuvad kohandatud toad liikumispuudega üliõpilastele.

Vajadusel abistab nõustaja erivajadusega üliõpilast tugitudengi leidmisel. Tugitudengite näol on tegu vabatahtlike üliõpilastega, kes on valmis olema abivajajatele toeks. Tugitudengiks hakkamiseks võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.

Kui Sa vajad abi, kuid kõrvalseisjad ei märka seda pakkuda, siis tõenäoliselt ei oska nad seda teha või kardavad eksida. Sina oled oma erivajaduse ekspert, kui Sa vajad abi, siis küsi seda julgelt.

Kui Sul on mure ja Sa ei oska sellega kellegi poole pöörduda, siis alati võid võtta ühendust erivajadustega üliõpilaste nõustajaga.